Kuidas Sa ennast tunned?

Igapäevane küsimus, kas pole? Kui küsijaks on arst, kirjeldame vastuseks oma kehalisi tundmusi, lihtsalt tuttavale vastame: “Hästi, tänan küsimast.” Sõbrale võibolla räägime natuke rohkem, aga võibolla ei räägi ka, sest mis siin ikka kurta, igaühel omad mured ja nendest rääkimine oleks nõrkuse tunnus. Nõrkust aga ei saa endale lubada, sest soovime ju olla edukad, rikkad ja ilusad. Nagu kõik teised. Mis siis, et sageli ei tahaks hommikul üleski tõusta, sundimaks end tööle minema, kuna see kõik on niivõrd vastumeelne ja ära tüüdanud… või et oma teismelisega ei saa enam üldse normaalselt rääkida, iga kõnelus kisub tüliks ja ustepaugutamiseks… abikaasa on ka kuidagi kaugeks ja külmaks jäänud, polegi nagu millestki rääkida… Kuidas nad küll aru ei saa, et me pingutame ju nende nimel, ennast säästmata – et neil oleks kõik olemas, nagu teistel normaalsetel inimestel!

Oma ebameeldivatele tunnetele leiame mõistusega ratsionaalsed põhjendused:
kehv tuju – ilm on ju ka lihtsalt masendav, pidevalt sajab, mis rõõmu siin olla saabki!
näriv sisemine rahulolematus – kõik elavad nii, pealegi kus see öeldud on, et elu peab kerge olema!
mõttetuse ja lootusetuse tunne – tuleb ikka lasta arstil rahustit või antidepressanti välja kirjutada, tänapäeval ju nii paljud võtavad neid ja pidavat aitama küll!

Liiga tumedates toonides kirjeldus, ütlete? Kui nii, siis on teil vedanud. Paraku kõigil ei lähe nii hästi. Kui ajalehti uskuda, siis iga üheksas inimene kannatab depressiooni all ja ülemäärane stress on juba lausa igapäevane nähtus. Lugedes päevast päeva artikleid majanduse raskest olukorrast, hinnatõusudest ja ebastabiilsusest töökohtade osas pole see ka mingi ime. Aga elu tahab ju elamist siin ja praegu, seda paremate aegade ootuses edasi lükata ei saa.

Asetame õige pealkirjaks olevas küsimuses rõhu ringi: Kuidas Sa ennast tunned?
Kas Sa üldse tunned ennast, see tähendab, kas tead, mida tegelikult vajad, et olla sisemiselt tasakaalus ja nautida elamist iga päev? Inimesed on erinevad, aga nende vajadused on paljus sarnased. Järgnevatest küsimustest leiad kindlasti mõne, mis Sinus vastuse leiab:
Kas vajad rohkem kindlust, et saad elus hakkama? Võibolla hoopis tahad kõike ja kõiki kontrolli all hoida, et oleks kindlam? Kas meeldid endale sellisena, nagu oled? Ehk usud, et kui teised saaksid teada, milline Sa tegelikult oled ja mida mõtled, siis nad ei aktsepteeriks ega armastaks Sind enam? Kas kannad endaga kaasas vanu solvanguid või süütundeid, mis on pärit näiteks lapsepõlvest või kooliajast? Kas usud, et Sina vastutad oma lähedaste õnnelikuks tegemise eest ja oled süüdi, kui keegi neist on õnnetu? Kas usud, et pead tegema esmajoones seda, mida teised tahavad, kuigi Sina ise seda ei taha? Kas tead, kuhu oma elus liigud, milliseid eesmärke tahad saavutada ja kui tead, siis mis on takistused, mis Sind tagasi hoiavad?

Küsimusi leiduks veel paljugi, aga nende kõigi ühine motiiv on see, et alustada tuleb iseendast. Kui Sina ise pole tasakaalus ega anna endale armu, mida on Sul siis teistele jagada? Õnnelik-olemist ei maksa homsele edasi lükata, sest homme ei saabu tegelikult kunagi, ta tuleb alati homme. Elame aga igas hetkes täna ja just praegu.
Välised tingimused ei allu sageli meie kontrollile, aga oma suhtumisi neisse saame ise kujundada ning seeläbi tuua oma ellu ka suuremat rahulolu ja tasakaalu. See väljendub peagi meie suhetes ja kehalises heaolus.
Üks võimalus enda arendamiseks on tulla psühhodraama kursusele.
USA teadlase Jacob Levi Moreno (1892-1974) poolt välja töötatud psühhodraama meetod aitab uurida oma elu, sisemaailma ja suhteid ümbritsevate inimestega.
Mujal maailmas laialt levinud psühhodraama, sotsiodraama ja sotsiomeetria meetodid leidsid Eestis laialdasemat kasutust pärast iseseisvumist.
Tallinnas tegutseb Eesti Moreno Koolituskeskus, mille kohta leidub infot internetis, samuti töötavad siinmail Rootsi Moreno Instituudi koolitajad.

Nüüd on mul rõõm teatada, et sellest sügisest alates on ka Kuressaares võimalik psühhodraamaga tegelda.

Psühhodraama on tegevuslik meetod, mille abil saab inimene uurida oma elu erinevaid tahke ja tähendusi, mis ta neile andnud on. See toimub läbi tegevuse psühhodraama laval grupijuhi juhendamisel ja abiminade ning grupi kaasabil. Teemad lavastusteks tõstatavad grupiliikmed spontaanselt ise, oma elust ja suhetest lähtudes. Grupis osalejad saavad lahendada enda jaoks lõpetamata suhteid, probleeme või konflikte ning valmistuda keerulistena tunduvateks tulevikuolukordadeks.
Psühhodraama grupis osalemiseks ei ole mingeid piiranguid (vanus, haridus, eelnev kogemus, näitlemisoskus vms), oodatud on kõik, kes tahavad ennast paremini tundma õppida, oma elu ja suhteid parandada.
Psühhodraama grupis tegelemine võimaldab:
– uurida oma elu, sisemaailma ja suhteid teiste inimestega;
– avastada uusi viise oma elu meeldivamaks muutmiseks ja eluraskustest vabanemiseks, uue energia saamiseks;
– arendada oma loovust ning läbilöögivõimet;
– seada tulevikueesmärke ja leida parim tee nende saavutamiseks;
– leida üles oma sisemine tasakaal ja elurõõm.

Koolituses osalejad moodustavad ühe kindla grupi, kes käib koos pikema aja (10 kuud) jooksul. Kohtutakse üks kord kuus laupäeviti kl 10-18. Grupi suurus on 8-12 inimest. Koos töötatakse läbi mitmesuguseid situatsioone ja rollikäitumisi igapäevasest elust. See, et pidevalt ollakse koos samade inimestega ja kõik osavõtjate lood jäävad alati kursuse seinte vahele, loob grupiliikmete vahel usalduse ning annab võimaluse oma isiksuse erinevate tahkude sügavamaks avamiseks. Väga oluline teraapiline mõju on kogu koolituse jooksul teiste grupi liikmete toetuse tunnetamisel. Konfidentsiaalsus on grupis reegel number üks.

Psühhodraama grupi tegevust Kuressaares juhib Rootsi Moreno Instituudis 5-aastase koolituse läbinud ja psühhodraama grupijuhi sertifikaadi omandanud Heli Maajärv.

Registreeruda ja täiendavaid küsimusi saab esitada meilitsi tervisjatasakaal@gmail.com või telefonil 522 14 15.